Suuline arvestus
Surma puhul lahkus hind kehast
jäädavalt, magamise ajal ainult ajutiseks. Surnule pandi hauda kaasa töö- ja tarberiistu ning
toitu. Setudel on siiani komme viia hauale sööki-jooki. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva
vahel on hingede aeg, surnute hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti pidulik laud.
Tänapäevalgi tehakse seda mõndades peredes. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldajaid,
kes asustasid vett, metsa ja kodu. Pärnu- ja viljandimaal oli tuntud koduhaljas TÕNN, setudel
seisis aga viljasalves PEKO. Kuna koduhaljad oli tähtsal kohal vaadeldi neid kui
väikejumalaid. Jumalaks nimetati liivimaa kroonikas vaid TARAPITHAT, sageli aga
arvatakse et tema nimi oli TAARA. Hendriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud
oli ta ka virumaal kus ta olevat sündinud. Hilisemal ajal oli tuntud eestis jumal UKU.
Pühadeks puudeks peeti tammesi ja pärnasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastu
loomi, sealt ei võetud oksi ega korjatud marju
annaabi.ee 
