"koduhaljad" - 1 õppematerjal

Suuline arvestus

Surnule pandi hauda kaasa töö- ja tarberiistu ning toitu. Setudel on siiani komme viia hauale sööki-jooki. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg, surnute hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti pidulik laud. Tänapäevalgi tehakse seda mõndades peredes. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldajaid, kes asustasid vett, metsa ja kodu. Pärnu- ja viljandimaal oli tuntud koduhaljas TÕNN, setudel seisis aga viljasalves PEKO. Kuna koduhaljad oli tähtsal kohal vaadeldi neid kui väikejumalaid. Jumalaks nimetati liivimaa kroonikas vaid TARAPITHAT, sageli aga arvatakse et tema nimi oli TAARA. Hendriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud oli ta ka virumaal kus ta olevat sündinud. Hilisemal ajal oli tuntud eestis jumal UKU. Pühadeks puudeks peeti tammesi ja pärnasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastu loomi, sealt ei võetud oksi ega korjatud marju. Ohvardamine leidis aset esmajoones pühade ajal