" Kõik, kes ise leiba kypsetavad, järgivad tava, et ahjust tulnud leivale pannakse valge rätik peale. Teatakse veel, et hea kui leiba tehakse alati yhes kindlas nõus, mida muuks ei kasutata ning et leivakypsetajal peab olema pea kaetud. Teatakse veel, et leiba ei ole hea õhtul alustada. Samuti ei panda teda lõigatud poolega ukse ja akna poole, siis kaob leivaõnn majast. Osades peredes lõigatakse leivalt nagu ka muudelt tervetelt toiduasjadelt esimene raasuke koduhaldja vakka või visatakse lihtsalt koldesse. Leivakypsetamise aega mõõdeti pärimuse kohaselt yht toredat viisi kasutades, mille peale täna ei tulekski: ,,Leivaga seoses meenub vanaema jutt selle kohta, kuidas tema leiva kypsetamisel aega mõõtis. Nimelt olevat ta leivapätsiga samast taignast võtnud pallikese ning pani selle teeklaasi sisse vette samal ajal kui ta leiva ahju pani. Kui taignapallike põhjast yles tõusis, olevat leib ahjus valmis saanud."
Ka nemad rääkisid teaduslikkusest, kuid see oli siis muutunud. Uus loeng 21.05 Stendhal ei olnud romantik nagu Scott ei olnud realist. Tema esimene ,,Sajandi lapse" romaan sai suure kriitika osaliseks. Hiljem jäi ta Balzaci varju. Kui realism oli kirjanduses nõudeks, tuli kirjutada asjadest millest kirjanik ise teadis. Ja Balzac sai kritiseerida sellepärast et ta kirjutas asjadest millest ta ei teadnud. Feministlikus kirjanduses tuleb esile koduhaldja konseptsioon, mis ka Dickensi varasemates romaanides on. Enamasti moodustab tausta ühiskond, mis on kas kriitiline või mittekriitiline. Dickensi romaanid on küll realistlikud ja tegelased viiakse läbi erinevate ühiskonnakihtide, kuid lõpp on ikkagi õnnelik: nn ajalehepoisist miljonäriks. Otsitakse uusi süzeeliine. Stendhalil, keda peetakse hiljem väga heaks kirjanikuks oli ka süzeedega raskusi. Ta võttis oma süzeesid kroonikatest või ajalehtedest
annaabi.ee 
