Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
tankide taga ilmunud võimuülevõtjate esimesed sammud pärast verelipu heiskamist
Toompea kantsile ajalehtede toimetusse. Püssimehed asusid kohe päris ukse alla ja
juba järgmisest päevast alates ei jooksnud tähed enam sugugi endises vaimus ritta ja
trükimust hakkas levitama hoopis uut lehka. Sellest ajast saadik ei ole Eestis enam
vaba ajakirjandust olnud..."
Vaba eesti ajakirjandus sai jätkata üksnes paguluses, kodueestlase jaoks raudse
eesriide taga.
Tsiteerides veelgi Oskar Mändi (artiklid ilmusid 1947 emigreerunud ajakirjanike
albumis Sõnajalaõis): "Juuli 1940. Ülevõtmise tempo muutub iga päevaga
intensiivsemaks. Valitsuse organ Uus Eesti kaotas kohe Varese tulekul /Vares oli
nõukogudemeelse valitsuse juht/ hääleõiguse. Veimer kamandab toimetuses ja nõuab
kobavais juhtkirjades kommunistidelt kiiremat komandopunktide vallutamist. /--/
Päevalehe juure pole veel keegi ilmunud