Puittaimede ehitus ja talitlus
Juurestiku töösügavus on mulla kõige viljakamas kihis, jäädes vahemikku 20-
80 c. Ariidsetel aladel võivad aga puude juured ulatuda rohkem kui 10 m sügavusele. Sageli
arvatakse, et puittaimede juurestik on umbes sama suure ulatusega nagu puu võra, kuid
tegelikult võib juurestiku ulatus ületada võra läbimõõtu mitu korda. Juurestiku suuruse
määrab mulla viljakus ja niiskusrežiim ning juurestiku levimise ulatus on ka liigiomane
tunnus. Sügavale mulda tungiv juurestik on koduamisetest puuliikidest harilikul tammel,
pärnal, vahtral, jalakal ja männil, pindmine juurestik agaharilikul kuusel ja haaval, aru- ja
sookasel.
Puittaimede juurtel on täita mitu funktsiooni. Kuna puittaimed kasvavad erinevates
mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad
kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur
tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega