Eesti 19 sajandil.
Ta hakkas tegema koostööd Eesti Postimehele,
propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes
haridusolude parandamist. 1870 a algul tuli ta tagasi Peterburist Eestisse, ostis
endale Uue-Vändrasse Kurgja talu, kavatsedes täielikult pühenduda põlluharimisele.
Kuid põlluharimise kõrvalt jätkas kirjutamist. Temast sai ka Põllumeeste seltsi
president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse-
ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“.
1878. A andis välja Viljandis „Sakala“, mis kujunes kiiresti kõige loetavamaks
väljaandeks. Pööras tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös
sakslastega. 1881 a Eesti Kirjameeste Seltsipresident.
500 kroonisel rahatähel.
1880-del Suur Lõhe
Venestamine ja uus rahvuslik tõus
Venestamine: Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse