Üld- ja käitumisgeneetika
ühemunakaksikutel risk 48%, erimuna 17%, vanematel 6%
315. Agressiivsus: sõltub neurotransmitteritest, esineb seos serotoniiniainevahetuse häiretega (sitsetamine, narkomaania) ja
väheselmääral katehoolamiiniainevahetuse häiretega (dopamiin, noradrenaliin)- MAO-A-geeni suhtes defektsed
316. Käitumisgeenide valik: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. kromosoomis;
kunstlik valik- loomkatsed, nt koerte kodstamine algas 100 000 aastat tagasi, koertel on erinevad käitumislaadid ja valiti neid mida
peeti inimsõbralikumaks
317. Kõnegeen: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. Kromosoomis, inimese geeni
võrdlemisel simpansi omaga leiti, et inimesel on 2 mutatsiooni, mis võivad olla põhjseks kõne arengule.
318. Emotsionaalne intelligentsus: Emotsionaalne intelligentsus ei pruugi korreleeruda akadeemilise võimekusega