Marie Under
märgid Eesti ühiskondlikus elus kohutasid teda. Mõjutatuna noores eas sügavalt Gandhi
vägivallavastasest eetikast, koges Under nüüd, kuivõrd lihtne on kõik teoorias ja kuivõrd
keeruline elus. Ema surmaga seotud elamused süngestasid luuletajat omalt poolt. Uued värsid
kõnelevad leinalisest endassepöördumisest. Ka tõlkimiseks valitud värssides on tusameelsed
intonatsioonid. Kõige ulatuslikum eestindus neil aastail oli H. Ibseni ,,Peer Gynt" (1938).
1940. aastal pärast kodniku võimu kukutamist asus Under tõlkima Nõukogude Liidu
rahvaste luulet VOKS-i poolt avaldamiseks saadetud valikust. Tõlkeid vene, gruusia, mordva
ja tsetseeni-ingusi luuletajate värssidest ilmus 1940.-1941. aastal ,,Loomingus" ja
,,Viisnurgas". Peagi aga koondus Underi tähelepanu Lermontovile, kelle vabadusejanuline,
jõulise rütmiga luule oli teda köitnud juba noorpõlves. Underi kõrgkvaliteedilises tõlkes ilmus
1941