Tartu murre, Otepää murrak
Liigitus aluseks on võetud endisaegsed
kirikukihelkonnad, murrakupiirid teadagi on kihelkonnapiiridega võrreldes suhtelised.
4
Naaberkeeltest on Tartu murrakuid mõjutanud läti keel lõunas ja vene keel idas, kuid
need mõjud piirduvad siiski vaid üksikute sõnalaenudega, näiteks läti tsäunma
`nokkima`, `hakkima` müütnik `vihane sõnakehv inimene` või vene mosna `mõnus`
sudak `koha` või täta `isa, vanaisa`.
Tartu murde põhjarühm (KodKav, TMr) on keeleldasa võrdlemisi ühtlane, selle
peamiseks tundemärgiks võib pidada põhjaeestiliste joonte rohkust. Erinevalt
lõunapoolsest tartu murde alast on siin koolikeeleks olnud põhja-eesti kirjakeel.
Emajõe lõunakaldale jäänud Vorbuse valla elanikud, kelle kontakt
lõunatartumaalastega tihedam, on keeleliselt tublisti lõunaeestilisemad. Mida enam
põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses
annaabi.ee 
