URMAS OTT
3
F. J: Kui seisan märgade jalgadega maantee ääres ja buss kihutab peatusest mööda, ees
silt „Vabu kohti ei ole”, siis huvitab mind isegi väga, kas mõni mööduv auto mind üles
korjab või mitte. 1971. aasta kevadel külmetasin kord ligi viis tundi Tartu maantee
ääres, enne kui üks veoautojuht mu peale halastas. Kõrgematest sfääridest maantee
äärde jõudnud mees ei näe oma kodinatega just eriti usaldusväärne välja. Ja miks see
peakski olema teisiti.
U. O: Aga sellepärast, et teie mõtlete hoopis nagu teistsugustes kategooriates, kuigi ma
seda tegelikult ei usu. Ja ma tahangi intervjuu lõpuks iseenda jaoks selgusele jõuda, kas
see müüt, mis teie ümber on, kas see on juhuslikult nii kujunenud või te olete seda ise
ka kujundanud. Sest väga paljud ju tänapäeval tegelevad sellega. Et ennast
positsioneerida.
F
annaabi.ee 
