Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust „Euroopa õigusajalugu“
nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna
valgustus. Valgustuse all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada
inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt.
Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile
olid omased mitmed ühisjooned.
Valgustuse teooriale järgnes praktika. Kogu maailmas mõlkusid meeles
kodifitseerimiskavad. Mõned vähesed viidi täide. Eesmärgiks oli viia õigus
mõistetavas vormis kodanikuni.
Kõige enam vajas õiguslikku valgustust Venemaa. Katariina II (1729-1796) kutsus
kokku seadusandva komisjoni 1767.a. ja andis neile Juhendi, mille laskis tõlkida
Lääne-Euroopa keeltesse, et näidata, et ta on sama valgustatud, kui selle aja
valgustatumad pead.
Preisi kuningas Fiedrich II Suur 1793.a. ,,Üldisele Kohtukorrale" ja 1794. a. ,,Üldisele
Maaõigusele"
annaabi.ee 
