muutust. Õigusaktide sisu ei muudeta. Tekstide kaante vahele panemine. o Ametlik pädevad organid annavad välja kehtivate normatiivaktide ehk üldaktid süstematiseeritud kogusid (riigiteatajat annab välja riigikantselei) o Mitteametlik füüsilised ja juriidilised isikud võivad sellega tegeleda omal initsiatiivil (kodus õigusaktide süstematiseerimine) Kodifitseerimine mudetakse normatiivakti sisu kodifitseerimises. Seisneb mitme eriseaduse koondamises üheks seaduseks (mitu erinevat üheks kokku). Tulemuseks on uus õigusakt. (võib ise koostada, kuid see ei ole kehtiv) Õigusnormid esitatakse seadustes paragrahvide lõigete ja punktidena. Kusjuures paragrahv numereeritakse rangelt kasvavas järjekorras. Paragrahvid jagunevad lõigeteks (lg). Lõiked on seaduses kirjutatud nt (1) või (2). Lõiked jagunevad punktideks (p 1), mis seaduses on nt 1). Lõiked algavad taandrealt. Õigusnorm
Andmekaitse raamnormid Euroopas Kodifitseeritud Euroopa andmekaitse lähtepunkt on inimõiguse konventsiooni artikkel 8, mis sätestab isiku õiguse eraelu puutumatusele. Nii EL kui EN normatiivaktides on andmekatise saanud põhjalikku tähelepanu ning andmekaitsealased aktid on tulenevalt valdkonna kiirest arengust pidevas muutumises ja täienemises. OECD juhend eraelu kaitsest ja piiriülesest isikuandmete kaitsest 23.09.1980. OECD juhend on andmekaitse kodifitseerimises mänginud olulist rolli mitte ainult Euroopas, vaid ka teistel kontinentidel, mh eriti Jaapanis, Austraalias jne. OECD kõige olulisemad punktid: OECD juhend sätestas andmekaitse seisukohas kolm olulist definitsiooni: andmete töötleja, isikuandmed ja isikuandmete piiriülene levik. OECD juhend laieneb igasugusele andmetöötlusele, mida viib läbi nii avalik kui erasektor. 20
annaabi.ee 
