Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare
Peale matust hakati rääkima,
et Lisete ei surnud ikka loomulikku surma ja peale Juula kaksikute sündi räägiti juba igasuguseid jutte.
Sekkus politsei, kes kaevas Lisete haua üles ja kirstust leiti ainult kivid ja muld. Juula ja Jürka rääkisid, et
Lisetet polnud enam toas, kui nad koju jõudsid, et ta oli otseteed põrgu läinud. Asi jäetigi katki, kirst kivide
ja mullaga võeti asitõendiks kaasa ja haud jäeti lahti, Kevadel aga leiti metsast eri kohtadest kodid. Politse
spekuleeris palju ja jõudis lõpuks väga kahtlaste protseduuride tagajärjel järeldusele, et kondid kuuluvad
Lisetele. Niisiis pandi kondid kirstu ja Jürka laskis nende matmiseks uuesti kirikukella helistada, et lõpuks
asjaga ühele poole saada.
Nüüd tahtis Jürka oma kaksikud pojad kiriku hingekirja panna. Ta läks selle jutuga kirikuõpetaja jutule.
Kirikuõpetaja küsis uuesti Jürka isikutunnistust näha ja küsis, kust Jürka selle sai. Jürka vastas, et see on