Õppimine ja mälu
püsimälu jaoks sobivasse vormi. Kodeerimisküsimustega on põhjalikult tegelenud
Endel Tulving (Tulving 1994:224), kelle kodeerimise spetsiifilisuse printsiip on
maailmakuulus mällu salvestunu määratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli
kodeeritud, aga see, mis asub mälus, määrab efektiivsed tunnused mälus esindatud
infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused esimese
signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel (parema ajupoolkera eelisarenguga) kodeerub
info kujundlikus ja semantilises (mõistelises) vormis, aga teise signaalsüsteemi
ülekaaluga inimestel põhiliselt semantilises (ka verbaalses) vormis. Nii ilmneb ka veel
kord, kuivõrd tähtis on õppijal uut materjali mitmel tasandil (lisaks verbaalsele
kindlasti kujundlikul viisil) vastu võtta. (Ibid:45)
See info, mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud, mis tähendab,
et infot tuleb uuesti vastu võtta ja hakata lühimälus uuesti ,,töötlema".