Väikelapse- ja eelkoolieas on normaalne , et lapsel avaldub mõningane kartus reaalse või oodatava lahutamise ees isikuist , kellesse laps on kiindunud . Tavaliselt on selleks isikuks lapsevanem või mõni teine perekonnaliige. Lahutamiskartust tuleb diagnoosida vaid siis, kui ärevuses on kesksel kohal vasases lapseeas tekkiv kartus lahutamise ees. Lahutamiskartust , mis tekib arenguliselt mittevastavas eas (nt. teismelisena ), ei kodeerita selles rubriigis , välja arvatud ebanormaalselt püsivad lapseeast kestnud lahutamiskartusega juhud. Lahutamiskartusega lapsed on väga ärevad. Nad muretsevad ebareaalselt üleliia võimaluse pärast , et nende kiindumisobjektiks olevat isikut võidakse halvasti kohelda ning kardavad et ta võib lahkuda ega tule enam kunagi tagasi. Nad kardavad , et mõni ebasoodne sündmus , nagu nt lapse kadumaminek , röövimine , tapmine või haiglasse paigutamine , võib lahutada
ekspresseeritakse, ei muutu elu jooksul. Koesobivusantigeen I (MHC I)-raku pinnal asuv valgukompleks, millega seonduvad rakus sünteesitavate valkude fragmendid. On glükoproteiinid, mida ekspresseeritakse ca kõigi tuumadega rakkude pinnal. Sisaldavad kahte peptiidahelat raske e. -ahel (45kD) sisaldab 3 domääni : (1; 2 ja 3) - igaüks neist sisaldab ca 90 aa, lisaks veel 25 aa membraanset osa (hüdrofoobne)+ tsütoplasmaatilist saba (30aa) kerge- (12kD)= 2-mikroglobuliin (ei kodeerita MHC lookuses); invariantne (st. muutumatu), seondub mittekovalentselt -ahela ekstratsellulaarse osaga. ja ahelate ühinemine on vajalik MHC molekulide viimiseks raku membraanile. Esitlevad peptiidi TC rakkudele. Koesobivusantigeen II(MHC II)-raku pinnal asuv valgukompleks, on glükoproteiinid, mida ekspresseeritakse APC (makrofaagid, dendriitrakud, B-rakud) pinnal. MHC II koosneb kahest sarnasest ahelast ja (33 ja 28kD), mis on omavahel seotud mittekovalentse
annaabi.ee 
