Taime geneetika
komplementaarse paardumise printsiibil (A-T ja G-C). Geneetiline informatsioon saab
olla kodeeritud vaid ahelate nukleotiidijärjestuses ja geenid on järelikult
nukleotiidipaaride kindla järjestusega DNA-lõigud. Lämmastikaluste komplementaarse
paardumise printsiip tegi kohe mõistetavaks nukleiinhapete matriitssünteesi olemuse
DNA replikatsioonil (DNA-->DNA) ja transkriptsioonil (DNA-->RNA), kuid näitas ka,
et peab eksisteerima mingi kodeerimisprintsiip (geneetiline kood), mille vahendusel
toimub info translatsioon (mRNA --> valk) nukleiinhapete 4-nukleotiidilisest järjestusest
20-aminohappelisse järjestusse valkude primaarstruktuuris. Mõistetavaks sai ka
geenmutatsioonide olemus -- nukleotiidse järjestuse mingi muutus geeni piirides -- ning
see, et iga geen võib alluda arvukatele erinevatele mutatsioonidele ja anda rohkesti
erinevaid alleele.F. Crick formuleeris 1958. a. molekulaargeneetika ühe keskse