jadasid. Seda omadust nimetataksegi keele kaheplaanilisuseks. keelepädevus e. keele kasutamise võime keeleteadus- seda mõistet on kasutatud igasuguse keelt puudutava uurimustöö kohta. kirjeldav lause- nimi- või omadussõnal põhinev moodustaja tõstab esile subjekti mingi omaduse või iseloomustab teda mingil viisil klassifikatoorsete tunnuste süsteem- selle aluseks on kuni nelikümmend artikulatoorset e. hääldamist kirjeldavat tunnust klusiil e. sulghäälik kodeerimisomadused- süntaktilised vahendid, millega väljendatakse lauseosade vastastikust mõju kognitiivne semantika- selle eesmärgiks on uurida, kuidas keelerääkija näeb oma maailma ja mil määral esineb maailmapiltide vahel keelest ja keelerühmast lähtuvaid erinevusi. kognitiivne tähendusteooria- psühholoogial põhinev tähendusteooria. Selle järgi ei ole olemas keelevälise maailma realiteetidest sõltuvat üldkehtivat liigendusviisi, vaid iga keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e
annaabi.ee 
