Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
tavapäraselt. Mängusituatsioonis oli tegemist dialoogiga uurija ja lapse vahel. Laps vastas
küsimustele, esitas ka ise täpsustavaid küsimusi. Selgus, et laps tuli toime
vooruvahetusega, suutis teemas püsida, kuid teema edasi arendmine jäi enamasti
täiskasvanu kohustuseks.
Kodeeriti nii uurija kui ka lapse repliigid. Lapse repliike vestluses analüüsitakse
Bishopi (1989a, 1989b) uurimuses avaldatud kodeerimisjuhendite järgi (vt
Tekstiloomeoskuse õpetamine 21
kodeerimisjuhis Kadri Perk, 2011). Ütlusi analüüsitakse tüüpide osas üldiselt ning eraldi
pragmaatilise sobivuse osas. Analüüsitakse, millised ütluse tüüpe laps dialoogis kasutab
ning millised neist on valdavad.
Dialoogis on enamus tema algatustest avaldused (61% algatustest) või
küsimused (39% algatustest) (vt tabel 1). Uurija ütlustele vahelesegamist ei esinenud.
annaabi.ee 
