Iseloomu bioloogiline põhi
Nimelt tooks muutus koodis kaasa üheaegse muutuse kõigis geeniproduktides, mida ka kõige
lihtsamatel iseseisvalt elavatel organismidel on mitmeid tuhandeid. Nii suurt päriliku
materjali ümberkorraldust ei elaks üle ükski organism. Eelnevast tulenevalt on koodi päritolu
püütud seletada nn. külmunud õnnetuse (ingl. k. frozen accident) teooria abil. Teiselt poolt on
geneetiline kood jälle küllalt optimaalne kodeerimaks võimalikult väheste vigadega kõiki 20
aminohapet. Järelikult ei saa ta olla päris juhuslik "õnnetus". Geneetilise koodi päritolu on
3
üritatud seletada ka mitmete muude hüpoteesidega. Näiteks on stereokeemilise
modelleerimisega näidatud nukleiinhapete koodonite ja aminohapete vahelist sobivust (koodi
stereokeemilise sobivuse teooria)