Kommunikatsiooni mudelid
Esiteks on nad
lisanud ABX-ile veel ühe osalise C, kes täidab toimetamisfunktsiooni. Tema otsustab, mida ja
kuidas edastada. Teiseks on nad mudelit venitanud ning see sarnaneb taas protsessikesksete
mudelitega.
Vähem tähtis, kuid siiski kasulik uuendus on X-i hajutamine, nii tuleb paremini esile selle
paljutahuline olemus. X on nüüd A-le lähemal kui B-le ning nooled on ühesuunalised. A
meenutab siin Shannoni ja Weaneri kodeerijat ning C-l on saatja omadusi.
A-d võib vaadelda reporterina, kes saadab loo toimetajale (C-le). Pärast
toimetamisprotseduure läkitatakse sõnum auditooriumile (B). B-l pole vahetut kogemust X-
iga ega kokkupuudet A-ga. See, mida B X-ist vastu võtab, sõltub C valikutest.
C-lt B-le saadetavad sõnumid (x'') esindavad tema valikut A saadetud sõnumitest (x') ja neist
X-idest, mis on C tähelepanuväljas (x3C, x4C), kusjuures need võivad, aga ei pruugi olla ka A
tähelepanuväljas
annaabi.ee 
