Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kalendrikirjastajate ja nende kalendrite kohta võib näiteid leida Eesti
Kirjandusmuuseumi lingilt
http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20
Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad.
Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on
fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka
mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus
uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna
"raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks.
Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja
koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see
vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal.
Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka
ulatuslikumat huvi