Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks
Veri liigub soontes lainetena pulseerides, iga selline laine vastab ühele südame kokkutõmbele.
Südame vatsakeste kokkutõmbel paisatakse veri aorti ja kopsutüvesse, mille elastsest sidekoest sein
venib korraks välja ning tõmbub surve alanedes (vatsakeste diastol) jälle kokku, tõugates nii
pulsilainet edasi, samamoodi käituvad ka suuremate arterite seinad. Pulssi saab palpeerida (katsuda)
seal, kus arterid on otse naha all, kõige sagedamini kasutatakse pulsi palpeerimiseks kodarluuarterit
randmel. Pulsi järgi ei määrata ainult südame löögisagedust, kogenud meedik saab pulsilaine
eripäradest palju informatsiooni südame ja arterite seisundi kohta.
Vererõhk on surve, mida avaldab südamest väljapumbatav veri veresoonte seintele. Kuna veri liigub
arterites lainetena, siis muutub laineliselt ka vererõhk pulsilaine harjal on see kõrgeim (süstoolne
rõhk), pulsilainete vahel madalaim (diastoolne rõhk), südame lähedal on see vahe (vererõhu