Arvo valton
peres oli palju lapsi.
Aga Märjamaa rahvamaja oli meie lähedal, seal käis põhiliselt "Endla" teater, vahel harva
ka "Estonia" teater, vanemad ei olnud mul mitte eriti kõrgelt haritud, aga väga
teatrilembesed, mängisid ise ka kohalikus trupis, näiteks Lutsu "Tagahoovis". Nad ei
jätnud ühtegi etendust vahele, meie kaksikvennaga haakisime end igale etendusele kaasa,
kaks korda oli nii, et meid ei võetud.
Viskasid kaika Märjamaa konstaabli jalgratta kodaraisse.
See ei olnud klassiteadlik akt. Kõige tavalisem poisikeste omavaheline kaigaste
loopimine, üks lendas kogemata tee peale ja sattus sinna rattakodarate vahele. Vanemad
reageerisid selle peale karmilt, me kõik olime valmis juba teatrisse minema, tegime
vennaga õue peal aega parajaks, aga siis karistuseks ei lastud kumbagi. Aga päästis meid
see sama konstaabel, kes küsis, et miks siis poisse pole, ja kuuldes, et karistuseks oli
annaabi.ee 
