Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
aga Liivimaa kubermangu, mille keskus asus Riias. Taoline haldusjaotus jäi püsima ka
Vene ajal. (Lisa 1)
Aastal 1672 iseseisvalt valitsema asunud Karl XI (Lisa 2) kehtestas 1680. aastal Rootsis
absolutistliku kuningavõimu, asudes taotlema ka meretaguste valduste senisest
tihedamat integreerimist. Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust vana hea Rootsi
aja mälestuseks eesti rahvatraditsioonis (Laur, 2003).
Rootsi riigi alla kuulumine andis eestlastele esimesed kodanikuteadvuse algmed.
Mõnigi kord kinnitust leidnud lootus riigipoolsele toetusele mõisnike omavoli vastu
süvendas arusaama, et olles lojaalne kuningale, on talupoeg ühtlasi ka tema kaitsealune.
See tähendas eneseteadvuse mõningast tugevnemist keset rasket pärisorjust. Kogu aeg
loodeti, et kuningas oma alamad lõplikult pärisorjusest vabastab ning 17. sajandi lõpu
sündmused, eriti mõisate reduktsioon, näitasid selle lootuse põhjendatust (Vahtre, 2000).