Alghariduse ajalugu
1923. aasta veebruarist usuõpetus oli
vabatahtlik õppeaine.
Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani
või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20
inimest.
1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema
kuueklassilised.
Hakkati ehitama uued koolimajad.
Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu,
kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja
kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6. klassini õpetati saksa keelt ja 5.-6. klassis inglise keelt.
Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati
tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati
juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund
nädalas.
1928.a