JEAN-JACQUES ROUSSEAU "Ühiskondlikust lepingust"
Esiteks – kogu riigi suhet iseendasse.
Kõnealust suhet reglementeerivaid seadusi nimetatakse riigiseadusteks ning
samuti põhilisteks seadusteks. Teine suhe on ühiskonnaliikmete omavaheline
suhe ja nende suhe kogu ühiskonda. Suhte esimene pool peab olema nii
väike, kui võimalik, teine nii suur kui võimalik – nõnda, et iga kodanik oleks
täiesti sõltumatu kõigist teistest ja maksimaalses sõltuvuses polisest.
Kõnealusest teisest suhtest sünnivad kodanikuseadused. Võib rääkida ka
kolmandat liiki suhtest inimese ja seaduse vahel, nimelt seaduserikkumisest.
Selle suhte alusel kehtestatakse kriminaalseadused, mida võib lugeda kõigi
teiste seaduste sanktsiooniks. Neljandaks võiks välja tuua kombed, tavad ja
avaliku arvamuse - seda ühiskondliku elu tahku ei tunne meie riigimehed
peaaegu üldse, ent omet sõltub just sellest edu kõikides teites valdkonades.
III
Igal vabal tegevusel on kaks põhjust, mis ühiselt aitavad seda toime panna.
annaabi.ee 
