Eetsi iseseisvumine
Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
III Demokraatlik Eesti
I Põhiseadus
Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt:
Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament.
Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi
valitsust juhtis riigivanem.
Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja
kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus.
Sisepoliitika raskused
Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid
sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga
suur, riigipea pudus.
Maareform
Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need
asendustaludele. Vabadusvõitlejad said maad eelisjärjekorras tasuta.
Majandusprobleemid, uus majanduspoliitika