Vana-Kreeka
tõekspidamiste muutumine. Ent kõik maailmas, jumalad kaasaarvatud, pidi Aischylose
vaadete kohaselt alistuma saatusele, mille vastu seista oli võimatu.
Teine suur helleni tragöödiakirjanik oli Sophokles (496-406). Tema juures on eriti
märgatavad jumalate "kirjutamata seaduste" ja ületamatu saatuse ideed. Sophoklese
kangelased ei ole nii ülevad ega jõulised kui Aischylosel; nad on leebemad ja neile on omased
elavad siirad tunded. Aischylose kodanikumoraalile vastandab Sophokles inimliku tõe.
Tragöödias "Antigone" lõi Sophokles kangelasliku, ennast ohverdava tütarlapse kuju, kes
matab, kirjutamata seadust jälgides, valitseja keelust hoolimata oma venna põrmu ja maksab
selle eest eluga. Tragöödias mõistetakse hukka türanni omavoli.
Tragöödia "Kuningas Oidipus" põhiideeks on inimese püüd saatusele vastu panna.
"Elektras" käsitleb Sophokles Klytaimnestra ja Aigisthose hukkumist Orestese käe läbi
hoopis teise nurga alt kui Aischylos