MIS ON POLIITILINE OSALUS?
OSALEMISE MOTIIVID
Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas
tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia
näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv
on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte
dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik
Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid
pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid,
tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema.
Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega.
OSALEMIST MÕJUTAVAD SOTSIAALDEMOGRAAFILISED TEGURID
Poliitikasse kaasatuse järgi võib inimesed jagada kolme rühma:
20-30% jäävad kõrvale ehk ükskõikseks;
50-60% osaleb aeg-ajalt mitmesugustes aktsioonides eelistades
justnimelt pealtvaataja rolli;