EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
Haapsalu ; Vana-Pärnu ; Uus-Pärnu ; Paide. 16. sajandi lõpul oli Eesti alal kümme linna:
lisaks keskajal tekkinutele said 16. sajandi teisel poolel linnaõiguse veel Kuressaare
Saaremaal (1563) ja Valga (1584). (Estonica, 2010)
Kuigi linna ladviku moodustasid kõikjal sakslased, oli eestlaste osakaal linnades suhteliselt
suur. Kui 14. sajandil võeti eestlasi veel ka linnakodanikeks, siis 15. sajandil hakati nende
kodanikukssaamist üha enam piirama, muuhulgas kodanikumaksu tõstmise teel. (Laur, 1999)
Keskaegne linn oli peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste elupaik. Seal elasid ka võimu
esindajad ja sõjamehed, samuti vähesed tollased haritlased. Muidugi oli linnades ka teenuste
pakkujaid (ehitusmeistrid). Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja
karjamaale aeti. Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna
lähedal