Eesti uusim ajalugu 1850-1944
pidasid “Bürgermusses” (baltisakslaste seltsimajas) koosoleku, radikaalid aga Tartu Ülikoolis
aulakoosoleku. Mõõdukad arvasid, et edasisi rahvuslikke eesmärke ja kodanikuvabaduste
suurendamist peaks saavutama legaalsete poliitiliste vahendite teel ja seadsid eesmärgiks
konstitutsioonilise monarhia, samas kui radikaalid nõudsid tsaari kukutamist ja vabariigi
väljakuulutamist. Nad esitasid ka üleskutse üleüldiseks kodanikuallumatuseks ning mõned panid
ette hakata ka mõisaid rüüstama. Mitmetes valdades võetigi võim üle ja kohati kuulutati välja
lokaalseid "vabariike", paaris vallas hakati koguni Eesti Vabariigi põhiseadust välja töötama.
10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, kuid sellest hoolimata
toimus 12.–20. detsembril peamiselt Põhja-Eestis ligi 120 mõisa rüüstamine, mille käigus tapeti
ka üks mõisnik
annaabi.ee 
