Ma arvan, et kodanikuks olemise juurde kuulub enesestmõistetavalt mure oma riigi ja ühiskonna käekäigu pärast, mis ajendab mõneski soovi otsustamises ja juhtimises osaleda. Ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks kõrgeimat riigivõimu valimiste või referendumi kaudu, aitaks ka teisi inimesi. Hea kodanik tunneb huvi oma riigi vastu ning on hooliv ja abivalmis. Selline inimene hoiab loodust ning lööb kaasa ka kodanikualgatustes. Kodakondsusega kaasnevad paljud õigused, mis muudavad igapäevaelu palju mugavamaks. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Eesti kodanikul on ka kõik Euroopa Liidu kodaniku õigused, sealhulgas viisavaba reisimine nii Euroopa Liidus kui ka paljudes teistes maailma riikides, madalama
väikseimasse sissetulekurühma jääb palju lastega peresid, kelle seas on interneti kasutamine olulisem kui üksikute inimeste ja pensionäride seas, keda on rohkem järgmistes sissetulekurühmades. Eesti internetikasutajate hulgas kõige levinumad internetis tehtavad toimingud on järgmised: netipanga kasutamine, suhtlemine sõprade ja tuttavatega ning praktilise info otsimine. Kõige vähem iseloomustavad Eesti elanike internetikasutust kodanikualgatustes osalemine, kultuuritarbimine ning osalemine foorumites, blogides, küsitlustes ja kommentaaride kirjutamine. Tegelik digitaalne kihistumine ei toimu seega mitte internetikasutajate ja mittekasutajate vahel, vaid tuleneb paljuski ka erinevatest kasutusvõimalustest ja nende rakendamisest. Eriti selgelt näeme tegevuste erinevusi, võrreldes erinevas vanuses internetikasutajaid.
annaabi.ee 
