Linn keskajal
Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe
eestkoste all. Seetõttu oli naise esimene ja peamine eesmärk võimalikult soodsalt abielluda.
Naiselt oodati, et ta oleks hea abikaasa, majaperenaine ja ema. Kuid paljudel naisetel oli
tähtis roll ka linnade majandus elus. Linnas sai naine isegi üksikuna toime tulla ja end oma
tööst elatada.
Hoolimata linnakodanike ulatuslikest vabadustest leidus linnas inimesi, kes olid ilma
jäänud kodanikevastastikusest abist ja toetusest ning olid linnakogukonnast otsekui välja
tõrjutud.Eelkõige arvati nende hulka nn autute ametite pidajad: timukad, prostituudid,
saundamehed, surnumatjad, öövahid, rändnäitlejad ja -muusikud. Öinnakogukonnast jäeti
välja ka juudud, pidalitõbised ja kerjused.