Eesti keskaeg
rahvaarvu, sisse- ja väljarände kohta on säilinud vaid kaudsed allikad. Kirjalikke
allikaid täiendavad arheoloogilised andmed, näiteks leitud luustiku põhjal on võimalik
teha järeldusi inimeste eluea kohta ja uute asulakohtade tekkimine viitab
maaelanikkonna kasvule. Rohkem andmeid on linnaelanikkonna kohta. Leidub
allikad, mille põhjal on võimalik teha oletus kuivõrd palju inimesi elas linnas: linna
kinnistusraamatud, maksumaksjate nimekirjad, kodanikeraamatud, juhuslikud teated
kirjavahetuses. Linnaruumi suurus, kruntide ja hoonete arv on vaid kaudne rahvaarvu
näitaja.
1230. -1240. aastatest pärinev "Taani hindamisraamat" annab hinnangu Eesti
maakondade suuruse kohta: Virumaal ja Saaremaal 3000 adramaad, Järvamaal 2000,
Läänemaal 1900, Revalas 1600, Harjumaal 1200, Vaigas 1000, Nurmekunnas 600,
Alempoisis ja Mõhus 400. Ugandi ja Sakala adramaade arvu võib hinnata vähemalt
võrdseks Saare- ja Virumaaga. Tuleb kokku, et 13