Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit, mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid. Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil,
terviku, mitte oma kodumaa huve. 3) Komisjonil ei lasu siiski kohustust teha algatuse tulemusena seadusandlik ettepanek. Kodanikualgatuse peamine edu või edutus sõltub aga siiski komisjoni vastusest. Ühte miljonit kodanikku on keeruline ignoreerida, kuid kodanikualgatus hakkab toimima alles siis, kui inimesed tunnevad, et neid on kuulda võetud. Ehk siis kui mõni algatus on reaalselt läbi läinud ja vastav muudatus õigusaktina vastu võetud. Kui kodanikealgatusi aga hakatakse erinevatel põhjustel tagasi lükkama, võib see anda hoopis vastupidise efekti. 4) Euroopa Liidust väljaastumine ei ole nii lihtne – peab pidama läbirääkimisi ja saama nõusoleku lahkumislepingu sõlmimiseks. Liikmesriik peab teavitama Euroopa Ülemnõukogu oma kavatsusest välja astuda Euroopa Liidust ning väljumise kokkulepe saavutataks selle riigi ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimistega. Lepingud lakkavad