Riik ja Õigus täiskonspekt
Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida, kuidas ja miks riik loob õigust.
Hegel: riik on üldistes huvides totaalne kõlblus, ühendades moraali ja õigust.
Sotsioloogilised teooraid
19.saj teisel poolel kujunes õiguspositivism. Positivistid lõid kaasaegse avaliku õiguse
mõistete süsteemi põhialused.
Õigusrealistide teooriad eitavad positiivse õiguse vahetut seost õigusnormi ja
õigusaktiga. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kodaldamist kui
õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui
tegevus. Nad eitavad kaasust.
Normatiivsed teooriad
Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja Hans Kelsen, Eestis tuntuim Artur-Tõeleid
Kiimann.
Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Õigus tekib vaid iseenesest, ei ole
mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest.
Kõige aluseks on ALUSNORM - moraalse autoriteedi absoluutne allikas.