1939- algas II MS Saksa väed ründais Poolat Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksamaale.Eesti kuulut.neutralit. 17. sept. 1939 NL ründas Poolat Sellega oli Poola vastupanu mõttetu. 28.sept. BAASIDE LEPING Saaremaale, Hiiumaale, Paldiskisse, Haapsallu Nõuk. Sõjaväebaasid Vastupanu mõttetu. Samal päeval Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa- Nõukogude piiri ja sõprusleping Oktoober 1939 Nõuk. Väed saabusid. Hitler kutsus baltisakslased Saksamaale.Need inimesed loobusid Eesti kodakondusest ja võtsid Saksa oma. Pärast BAASIDE LEPINGUT muutus Eesti sisuliselt Nõuk.protektoriaadiks ehk sõltuvaks riigiks. Sisemine elu jäi samaks, seadused jäid kehtima, Vene võim ei sekkunud otseselt, vaid kaudselt. 3. november 1939- 12. märts 1940 Soome Talvesõda.Protetktoriaadistaatus oli 1940a. 14. juuni 1940- NL ultimaatum Leedule. SISU: Balti riigid teevad salajast koostööd ja NL on julgeoleku tagamiseks vaja poolehoidu. Samal ajal toimus Balti riikide
Põhiõigusel kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus. Tegemist on n-ö kõigi ja igaühe õigusega. Selle põhiõiguse kandja on üksikisik, sõltumata kodakondusest. 2. Palun too välja riigivastutuse peamised eesmärgid ning selgita nende olemust ja olulisust. Näited on teretulnud. Riigivastutuse peamised eesmärgid on: -tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on siis kannatanu astetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähendane
annaabi.ee 
