revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust. Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks. Nad korraldasid samuti meeleavaldusi ja kritiseerisid tugevalt uusi keele- ja kodakondsusseadusi. Vastumeelsed pooldasid liidulepingut, mis tagab küll Eestile suurema iseseisvuse, kuid jätab riigi NSV liidu koosseisu. 1989. aastal muudeti riigikeeleks eesti keel, riigilipuks sinimustvalge ja võeti vastu muid rahvuslikke jõudu tugevdavaid otsuseid. Järgneval aastal toimusid Eesti Kongressi valimised ning seega oli eestlastel reaalne võimalus valitsemisest osa võtta ning suurenesid demokraatiale iseloomulikud jooned.
massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Tähtsus: liiduvabariigi
annaabi.ee 
