seega on A.A-l püsivalt Eestis viibimise nõue täidetud. Ülaltoodu põhjal saab järeldada, et A.A. ei oleks pidanudki taotlema Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras, vaid peaks esitama PPA-le avalduse koos KodS § 17 loetletud dokumentidega Eesti kodakondsuse taastamiseks. Teen ettepaneku siseministril tühistada PPA ettekirjutus A.A väljasaatmiseks Eestist. Siseministeeriumi jurist /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Siseministeerium, ,,Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale" (2008), https://www.siseministeerium.ee/public/Aruanne.pdf 4 RKHKo 20.10.2008, nr 3-3-1-42-08, p 13)
Eesti kodakondsuspoliitika ja selle eesmärgid Praegust kodakondsuspoliitikat peetakse määratlemata kodakondsusega isikute seas liiga karmiks. Nad on veendunud, et inimene, kes on Eestis sündinud ja kogu oma elu siin elanud, peaks saama Eesti kodakondsuse automaatselt ja kodakondsuse taotlemine on nende jaoks alandav. Neile tundub, et Eesti Vabariik teeb Eesti kodakondsuse saamise nii raskeks just sellepärast, et Eesti ei ole huvitatud neile kodakondsuse andmisest. ( ,,Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale" Võõbus: 2009) Iga riigi kodakondsuspoliitika on erinev ja see oleneb riigi enda nägemusest. On mitmeid võimalusi kodakondsuspoliitika kujundamisel. Erinevused riikide vahel seisnevad näiteks kodakondsuse taotlemisel. Eesti on pidanud nägema juba algusest peale palju vaeva sellega, et muuta kodanikkonda ühtseks. (Rood: 2000)
annaabi.ee 
