Indiviidid ühiskonnas
Mõistmata kohalikku keelt,
seadusi ja kombeid, on inimesel keeruline ühiskonda sulanduda. Väikeriigid, kes
muretsevad oma põlisrahva püsimajäämise pärast, kehtestavad mõnikord iga-aastase
naturalisatsioonikvoodi või ei võta kodakondsuse taotlusi üldse vastu.
Naturalisatsiooni korras saab mõnes riigis kodakondsust omandada ka kodanikuga
abielludes (Eesti kodakondsusseadus seda ette ei näe).
Kodakondsust võib saada ka riigile osutatud eriliste teenete eest. Kodakondsuseksami
tegemist säärasel juhul ei nõuta.
Kõik kodanikud on võrdsed, olenemata kodakondsuse omandamise viisist. Ühtki
kodanikku ei tohi eelistada ega diskrimineerida rahvuse, usutunnistuse,
veendumuste, sotsiaalse või varandusliku positsiooni tõttu.
Kodanikustaatus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest
ja taotleda mõne teise riigi oma. Osa riike lubab ka topelt- ehk kahekordset
kodakondsust, mis tähendab, et uue kodakondsuse saamise korral ei pea eelmisest
annaabi.ee 
