Põld kui elukooslus
vee ärajuhtimine rasketel muldadel või siis väike huumuse sisaldus. Roomav tulikas
võib osutada ka kõrgele põhjavee seisule.
Et tegelikku põhjust teada sada, peab maakasutaja labida mulda lööma. Nii nagu üks
pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim mulla seisundit. Kogu
taimekooslus peab tüüpiline olema. Õigeid otsuseid võimaldab teha taimekoosluse
analüüs. Kui roomava tulika esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, vajavad
mulla alumised kihid kobestust kas sügavkobestiga või sügava juurestikuga
kultuurtaimede (lutsern, mesikas, raps jne) abi. Esinevad aga veel ka valge karikas,
väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega. Kui mulla
analüüs seda kinnitab, siis tuleks lubjata (E. Lauringson 2004).
Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Nii
umbrohtude kui ka kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine
keskkonnatingimuste muutusele sageli erinev