Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim
ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks"
(Taaveti laul 50:9).
Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni
(umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka
Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud
muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse
kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle
kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel
emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral,
valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas
mälukaotuse ja epilepsia korral, kanapimeduse, astma, pleuriidi, hingamissüsteemi
põletike, maksa ja põiehaiguste korral, günekoloogiliste haiguste korral, mis
põhjustavad naiste viljatust, stomatoloogias