MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA TEKIB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEL a. KIVID, LIIV, SAVI MÄÄRAVAD MULLA LÕIMISE, S.T. MULLAOSAKESTE SUURUSE 2. ORGAANILINE OSA TEKIB TAIME-JÄÄNUSTE KÕDUNEMI-SEL, LAGUNEMISEL a. HUUMUS
sügavusele. Mida tihedam on muld, seda rohkem koondub roomjuuri pindmisse kihti ja seega suureneb konkurents kultuurtaimedele. Fizjunovi andmetel sõltub roomjuurte areng mulla tihedusest ja uute võsude tekkimine lasuvustiheduse 0,9, 1,1 ja 1,3 g/cm -3 juures on vastavalt 76%, 44% ja 8% varasemast kogustest. Et põldohakal ei toimu sellist maa-aluste taimeosade uuenemist nagu orasheinal, siis intensiivse kasvu ajal on tema mullakobestamise võime minimaalne. Mulla kobestamisest saame rääkida pärast taime elutegevuse lõppemist (efektiivse tõrje tagajärjel), kui juurte kõdunemise järel tekivad mulda biopoorid. Üheks põldohaka leviku põhjuseks on arvatud toitainete ülejääke mullas. Viljakatel muldadel on ta väga elujõuline. Kuid toitainete vähesus teeb põldohakast tema jõuliste roomjuurte tõttu kultuurtaimedele veelgi suurema konkurendi kui viljakatel muldadel. Et põldohakas on suhteliselt
annaabi.ee 
