Soome-ugri rahvakultuur
laulmist, kutsudes sellega appi oma abivaime. Abivaimudega nõu pidades oli nõid kergemas transis, hinge
tagasitoomise retkeks vajas ta sügavamat kataleptilist transsi, mille jooksul nõid lamas otsekui teadvusetult.
Lovesse võidi langeda ka ilma abivahenditeta, kasutades ainult laule kas jumala või seida (vt pikemalt allpool) auks
või lauldes erilisel, metsise hüüdu meenutaval toonil, kuid enamasti kasutati nõiatrummi (kobdas) ja sarvest
valmistatud T-tähe kujulist trummivasarat. Ennustamiseks ehk arbumiseks kasutati metallrõngaid, mida vasarat lüües
hüpitati trummile joonistatud kujunditel. Trummi kattev pargitud põhjapõdranahk oli jaotatud kolmeks osaks, mis
sümboliseerisid ülemist, keskmist ja alumist ilma.
Nõiaks võis saada sünnipärase ande poolest, need inimesed õppisid haiguste põdemise kaudu. Samuti võis nõiaks
saada isalt pojale edasiantavate või õpitavate teadmiste abil
annaabi.ee 
