Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Sellest ajast saadik ei ole Eestis enam
vaba ajakirjandust olnud..."
Vaba eesti ajakirjandus sai jätkata üksnes paguluses, kodueestlase jaoks raudse
eesriide taga.
Tsiteerides veelgi Oskar Mändi (artiklid ilmusid 1947 emigreerunud ajakirjanike
albumis Sõnajalaõis): "Juuli 1940. Ülevõtmise tempo muutub iga päevaga
intensiivsemaks. Valitsuse organ Uus Eesti kaotas kohe Varese tulekul /Vares oli
nõukogudemeelse valitsuse juht/ hääleõiguse. Veimer kamandab toimetuses ja nõuab
kobavais juhtkirjades kommunistidelt kiiremat komandopunktide vallutamist. /--/
Päevalehe juure pole veel keegi ilmunud. Tammer võtab julgust ja hakkab Veimeriga
polemiseerima komandopunktide vallutamise teemadel. Vastuseks kostab
ähvardavaid toone."
Päevalehe võttis üle Nikolai Karotamm, kõik toimetuse liikmed pidid lahkumiskäsu
saama. Oskar Mänd: "Tammeril, Taklajal jt olid need kohtamised juba olnud. Minul
kestis see täpselt 3 minutit