V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
saa ja et heade raamatute kõige osavamadki autorid ei saa niigi palju, et neil talvel alati
tuli kaminas leegitseks. Ainult juristid nopivad teri, jättes teistele teadusaladele vaid põhu.
Võiks nelikümmend väga head vanasõna ette tuua filosoofide katkiste mantlite kohta. Oh,
majesteet, halastus on ainus valgus, mis võib paista suure hinge kõigisse sügavustesse.
Halastus näitab valgust kõigile teistele voorustele. Ilma temata ainult kobatakse ringi, nagu
pimedad jumalat otsides. Halastus, mis samane on suuremeelsusega, tekitab armastust
alamates ja see on valitsejale kõige tugevam ihukaitsja. Mis on teile, teie majesteedile, kelle
sära kõiki pimestab, see, et siin maa peal on rohkem ühe vaese inimese võrra, ühe vaese
süütu filosoofi võrra, kes häda ja viletsuse sombus ümber hulgub oma tühja tasku ja niisama
tühja kõhuga? Majesteet, ma olen õpetlane. Suured kuningad, kes õpetlaste eest hoolitsesid,