Eesti Vabariik 1919-1938
1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva
võimu(valitsuse) üle domineerima.
2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies
ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva.
3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid.
4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse
5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need
kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse
tagasiastumine ja valitsuskriis.
6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid.
3. EV majandus 1920. aastatel
MAAREFORM
Maaseadus võeti vastu 1919. a Asutava Kogu poolt. Maareformi eesmärgiks oli: 1)Saksa ülemkihilt
majanduslik ja poliitiline võim ära võtta (Sundvõõrandati mõisad) 2)Feodaalkord kaotada