edaspidi DDR). Lääne-Berliin jäi de facto Liitvabariigi koosseisu (de jure oli tegu okupeeri- tud piirkonnaga kuni 1990. aastani), Ida-Berliin sai DDRi pealinnaks (juriidiliselt ei olnud see küll korrektne). Austria (Österreich) Austria saatus oli Saksamaa omast mõneti erinev. Peale sõja lõppu jagati neljaks tsooniks nii riik kui ka pealinn Wien. Kõigi okupatsioonijõudude poolt tunnustati üsna kiiresti koalitsioo- nivalitsust, kuhu kuulusid kõigi suuremate parteide ja kommunistide esindajad. esimene Austria sõjajärgne kantsler oli Karl Renner, kes kohe seejärel 1945-1950 oli Austria president. Ka järgnevad valitsusjuhid olid väga neutraalsed. Austrias lõppes okupatsioon ametlikult juulis 1955. Austria pidi jääma neutraalseks, see tähendas eemalejäämist NATOst ja teistest läääneriikide sõjalistest ning poliitilistest organi- satsioonidest
Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said). 1926. aasta riigipööre ja A. Smetana autoritaarne reziim- 1926. aastal valimistel võimule tõusis Rahvussotsialistide ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioo, mille presidendiks sai Kazys Grinius ja peaministriks Mykolas Slezevicius. Uus valitsus eemaldas korrupteerunud ametnikke, kärpisid sõjalist eelarvet, kaotasid ära surmanuhtluse, amnestia poliitvangidele. Suleti rida katoliiklikke ühinguid. Amnestiaga vanglast vabastati kommuniste, kes organiseerisid suure poliitilise demonstratsiooni. Ebastabiilsus ja korratused õhutasid parempoolse tiiba vastureaktsiooni, milles juhtivat osa etendasid
annaabi.ee 
