Eesti poliitiline areng 1905-1918 a.
(Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27)
5
3. Esimene maailmasõda
Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi. Eestlastel avanes võimalus tõusta
kohalikes võimuasutustel kõrgematele kohtadele. Teiselt poolt pakkusid sakslased esmakordselt
maa pärisrahvale teatud järeleandmisi, et luua ühisrinne keskvalitsuse vastu. Lootused osutusid
põhjendamatuiks. Koaleerumisest sakslastega ei saanud asja. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 28)
Sõja ajal elavnes ka rahvuslik liikumine. Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust
sõjatööstuskomiteed, mille ülesandeks oli sõjaliste tellimuste jaotamine. Tähtsaim ja suurim
omaalgatuslik korraldus oli J.Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja Balti Komitee. Selle ülesandeks
oli hoolitseda Eestisse saabuvate sõjangide eest. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 28)
annaabi.ee 
