"koaksiaalsel" - 1 õppematerjal

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline. Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel silindril on erinev. Näiteks alus- ja jaotussilindrite puhul (vt. alussilindri laotust) p x = d b cot b = d cot . Siit d tg = tgb . db Nurk valitakse konstrueerimisel mõõdukates piirides (8...16o), et vältida suurte telgjõudude teket. 4.4.2. Seosed normaal-, ots- ja telglõikes määratud